Lihaga saare vallutamine 21. detsember

Hommikul kohtasime vannitoas suurt prussakat. Minu arust sisalikud õudsamad. Tommy tuli meile järele, et viia meid Lihaga saarele (Lihaga island). Rentis meile privaat paadi 800 000 IDRi eest. Algul istusime kail ühele paadile ja jäime ootama kaptenit, siis selgus, et see polnudki meie paat, et pidime ronima sellest järgmisele. Meil oli jess, et see ongi vingem jahi moodi. Siis öeldi, et ka see ei ole meie oma vaid sellest veel järgmine kalapaat 😂 Hea, et ümber ei vajunud, pidime kehakaalu jaotama võrdselt. Me kükitasime Vahuriga küürakil katuse all nn VIP lounges peidus päikese lõõskava kuumuse eest.







Saar oli fantastiliselt ilusa valge liivaga. Asustamata. Peale meie oli seal mitu paadi täit hiinlasi. Ujusime ja enamuse aega valisime rannas koralle. Tegime ka oma parimate noppimiste väljanäituse. Loodan, et saab Eestisse transporditud 😁. Olle ja Vahur käisid ka snorgeldamas. Saarel majutust ei ole, nii seilasime peale lõunal oma kruiisilaevaga tagasi. Laine pritsmed olid nii suured, et Olle oli pidevalt veega kastetud.

Eile tegime Janariga reisi osas plaani muudatused ja otsustasime täna tagasi lennujaama juurde minna, et lennata varem tagasi Balile. Saime Sulawesi püstitatud eesmärgid täidetud.

Tommy orgunnis majutuse 300 000 IDRi eest tuba lennujaamast ca 200 m kaugusele. Õudne, kuidas seal lehkas keemia järele. Putukate peletamiseks oli pandud igale poole mingeid tablette. Aga no 1 öö peab ikka vastu. Saime lõpuks ka netti õhtul, et osta lend Balile (87 euri inimene) ning broneerida majutus Seminyaki. Tommy viis meid õhtustama seal lähedal olevasse kala restorani. Algul rääkis sellest, kui veealusest restoranist,  mida see kahjuks ei olnud. Kalakasvatuses tiikide vahel olid katusealused istumiskohtadega. Söögikoha märksõnad rotid, sisalikud, konnad. Kõik söögi ülejääk nagu kalajäänused luudega, riis, salat, näritud kanakoivad viskasime vette kaladele söömiseks. Algul ei suutnud uskuda, et kas seda tõesti võib teha ja kas kalad tõesti söövad. Nad hullusid rõõmust ja kaklesid omavahel, et saada palukesi.  Samamoodi käisid rotid katuse ja põrandat pidi uudistamas, et kas meil on ülejääke.

Tommy kutsus endale külla. Näitas oma maja ja peret ning pakkus kohalikku puskarit. Tal oli terve reisi aeg soov näidata oma pere läbi kohalikku elu. Tundus keskmisest veidi rikkam perekond.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar