Matkapäev - Ubud 13. detsember

Miss Chinale anti disklahv. Selgus, et oli kasutatud dopingut.
Kaitske end soojal maal tugeva päikesekaitsekreemiga, et ei juhtuks seda:


Pärast hommikusööki viis villa autojuht meid Ubudisse Campuhan Ridge Walk matkarajale. Tee kulges lõõskava päikese all. Mina varjusin kübara ja salliga. Ilus teekond looduse keskel, palju palme, väikesed kohalikud poekesed maalidega. Matkarada on üks enamvähem sirge tee. Me otsustasime mitte sama teed pidi tagasi tulla ning kasutasime nn autoteed. Siin ei ole teed ette nähtud jalakäijatele. Minu arust isegi mitte kahesuunaliseks teeks. Teed on ikka väga kitsad.






Bensujaam on kohviku osa







Võtsime kookospiimajooki. Poisid lollitasid ja tegid kookosest mannekeeni.




Enne suurt vihma õnnestus meil leida super restoran lõunatamiseks. Vahur tahtis süüa kerge lõuna ja tellis supi. Supp suurte kanakoibadega oli rohkem veelgi, kui meie ülejäänute tellitud praad. Mina olen jäänud kuidagi safele valikule fried rice with chicken vms. Janar otsib meeletult spice ja tundub, et ta pole veel piisavalt leidnud. Olle ka vürtside nautija.



Tee peale jäi üks suurem nn kaubanduskeskus, kus sai rahulikult vaadata erinevaid suveniire ja muud kaupa, mida turul pakutakse, aga ilma peale määrijateta. 

Käisime riisipõllul uudistamas. Nägime, kuidas kohalikud riisi korjasid, töötlesid. Enamjaolt küll naised ja mehed puhkasid nn kohalikus sööklas ja sõid ning jõid. Rolleriga nägime mitmeid kordi mööda sõitmas meesterahvast pikad palgid õlul. Siin kandis on kombeks, et väga paljud sõidavad rolleritega. Linnas nt, kui pood on lähedal, siis ei minda poodi mitte jala ega autoga, vaid rolleriga ja poekotikesed kinnitatakse rolleri külge. Tavaline pilt on, et ema, isa ja 2 last istuvad ühe rolleri peal.

Teel riisipõldudele jäi veel vaatamisväärsusi



Mõnus kontrast. Müüdava putka all on prügimägi



Kesklinnas leppisime jälle kokku aja kuna kohtume ja läheme õhtust sööma. Nagu selgus, siis mina, Olle ja Vahur käisime kõik massaazis. Mina võtsin Indonesian full body massage. 45 min maksis 75 000 IDRi ehk alla 5 euri. Not bad at all. Võrreldes klassikalise massaaziga väänati rohkem jalgu ja käsi. Vereringet pandi liikuma vahepeal mitte südame poole vaid vastupidiselt. Paar korda hakkas liiva tunne (surisev tunne kätes), kui masseeriti käsi sõrmede suunas. Lootsin, et massaaz mõjub ka peavalule, aga nii kõikvõimas see ei olnud.

Reisiseltskond oli ikka veel suurest lõunast mitte väga näljane, et söödi veidi kergemalt. Mina võtsin ainult jäätise magustoidu :D Yammy. Janar tellis endale juurviljad ja ei julgenud magustoitu tellida, et ilmselt kogus liiga suur. Siis, kui see talle ette toodi, siis võttis kergelt muigama, see oli pm garneering ja ta ka tellis magustoidu. Vahuril ja Ollel olid ilusad eined suurel taldrikul. Mingi hetk ma avastasin, et lagi kubiseb sisalikest. Päris kõhe on ikka. Iga õhtu ja hommik, kui villast lahkume, siis ma tõmban kohvri lukku, et jumala pärast ükski sisalik mulle kotti ei roniks. Pärast toon veel endale Eestisse kaasa.

Päeva jalutuskäigu pikkuseks matkaradadega ja linna vahel tuli ca 15 km. Mõnus!



1 kommentaar:

  1. Väga mõnus reisipäevik! Ja rõõm näha, et päikeseallergia on taandunud. Mul on siinsamas Eestis päikese käes silmalaud päikesest mitu päeva paistes olnud. Peale seda ei julge soojal maal enam päikeseprille ööselgi eest võtta :D Aga igatahes mõnusat reisi jätku ja loodan, et õnnestub muljeid kuulda ka siis kui tagasi kodumaal oled :)

    VastaKustuta