It's Christmas Day in Gili Trawangan

Rentisime 50 000 IDRi eest ratta ja tegime saarele tiiru peale. Ranna äärt pidi saime 7km, Gili Air oli 5 km. Gili Airil on ilusad rannad ümber saare, Trawanganil ainult peatänava poolel. Vaatasin ka teisi hotelle. Me saime ikka parima koha 😎 Peatänava poolsel saarel on põhiline rahvamass ja elu. Teisel pool saart on rannad kivisemad, vetikasemad, hotelle vähem, räpasem.

Bintang Christmas tree

This should be Christmas tree

Tegime ka lühikese otsa saare keskele, kus kohalikud elavad. Janar muudkui karjus tagant, et Aivi lähme tagasi, ma kardan. Seal oli mustem, majad rohkem lagunenud. Saarel elab umbes 1000 kohalikku. Oli ka silte, et saare keskkosas aksepteerida kohalike tavadega ja mitte ujumisriietes käia. Saare rannapoolel sellist keeldu ei olnud. Üritasin ka ratta seljas mõned videod teha, et seda reaalset pilti kohalikust elust saada kuni käisin käna. Jalgratta ees olev korv tuli lahti ja kukkus rattale ette.

Ja peatänaval:

Pärast rattatuuri võtsime päikest. Mina käisin aerusurfimas. Vees oli vähesel määral koralle ja mõned kalad, et snorgeldamise mõttes ilmselt suurt midagi näha ei olnud. Mingi hetk chillisin vaikselt laual ja minu juurde tuli kohalik elanik Tu. Küsis, kas ma tahaksin meri kilpkonna näha. Nii me siis ajasime neid taga ja neid oli ikka väga palju. Kui Bunakenis nägin ainult kaljureljeefi lähedal, siis seal võis kalda lähedal näha. Enamvähem 1 meetrised olid ehk vanuselt 5 aastased. Õhtul käisime söömas, massaazis 100 000 eest ja peol.

Õhtusöögi koht. Tundus saare kõige fancym place.

Nii möödusid jõulud seekord.